Süsteemne nõustamine pere- ja paaritöös

Süsteemses maailmapildis ei ole lineaarset kulgemist, vaid kõik on kõigega seotud, pidevalt ja vastastikku üksteist mõjutades. Minevik, olevik ja tulevik on üksteisest läbi põimunud, moodustades ühe terviku. Just seda sümboliseerivad ka pildil olevad jaapani õrnad paberlinnud - piisab, kui ühte neist korraks näpuga puudutada või peale puhuda, ja juba lööb kogu süsteemi tasakaal kõikuma. Iga süsteemi liige hakkab otsima uut tasakaalu, tekib rahutus, kuniks uus tasakaal on taastatud. 

Süsteemses maailmavaates oleme oma perega seotud sünnist surmani, ükskõik kui kaugel me üksteisest elame või kui harva suhtleme. Isegi kui suhted peaksid olema täiesti läbilõigatud või kui näiteks laps pole ühte vanemat iialgi näinud, siis SUHE jääb, nüüd ja alati, sest iga lapse sünni taga seisavad alati 2 vanemat. Samuti on vastupidi - üliagar suhtlemine ja maast-ilmast lobisemine ei tähenda veel päriselt lähedasi suhteid. Kas suhe on süsteemses mõttes "korras", saab enda jaoks kontrollida nii, kui mõelda ja endalt küsida: Kas saan enda jaoks olulisi isiklikke asju rääkida oma pereliikmega, ilma et läheksin närvi või kardaksin? Kõige olulisem suhtekolmnurk on alati ema, isa ja lapse vahel, see jääb saatma inimest ka siis, kui ta täisealiseks on saanud ja oma elu peale läheb. Alles siis, kui saame oma vanemate suhtes emotsionaalselt täiskasvanuks, oleme saanud päriselt täiskasvanuks.   


Pere mõistes tähendab süsteem eelkõige vanemaid ja lapsi, aga laiendatud pere osas ka vanavanemaid ja omakorda nende vanemaid, vendi, õdesid, tädisid, onusid jne. Iga inimesega käib alati kaasas teatud käitumisviis ehk muster, tihtipeale on need täiesti automaatsed ja teadvustamata mustrid, mille oleme lapsepõlves omandanud ja mida aina kordame. Mõnikord on need mustrid kui nähtamatud niidid, mis meid omasoodu sikutavad ega lase oma eluga tervelt edasi minna. Samas on aga kindlasti ka sellisi mustreid, tänu millele oleme tugevad ja saame elus hakkama nii mõnegi väljakutsega. Põhimõte on, et vanu ja mittetoimivaid mustreid tuleks muuta uuteks, toimivateks, ja toetavad ressursid - nii mustrid kui inimesed - üles leida ja enda ellu lasta.

Paariteraapias tuleb ennekõike uurida ja välja selgitada, kas paar tuleb tõepoolest "ainult oma probleemiga" või on seal taga mõlema partneri peremustrid, omavahelised suhted ja aastatega kuhjunud pinged, mis paarisuhet liigselt mõjutavad. Kui iga partneri seljatagune saab kindlamaks, suhted lähedastega selgemaks ja tekib iseendast laiem mõistmine, paraneb reeglina ka paarisuhe. Kui paar siiski otsustab lahku minna, aitab paarinõustamine valu ja ärevusega, mida lahutusprotsess paratamtult kaasa toob, rahulikumalt hakkama saada.   

Nõustamise käigus teen kliendile genogrammi, mis tähendab sugupuu ülesvisandamist vähemasti läbi kolme põlvkonna. Selle abil saab näha suhtemustreid inimeste vahel ja seda, mida pered on põlvkonniti tähtsaks pidanud ja väärtustanud. Genogramm on tore abivahend, et mõned seni vaid aimatavad või hoopis teadvustamata asjad saaksid nähtavaks - läbi suurema teadlikkuse saame liikuda ka parema elu poole.